Tossutald või bambushambahari. Kumma valid?

Plastikust hambaharjad

Üks suurimaid kingitusi siin elus on hea tervis. Juba mõnda aega kogub tervislik eluviis enda poolele üha enam järgijaid. Päeva jooksul jälgitakse pingsalt oma nutikella, et vajalik kogus samme oleks enne voodisse heitmist tehtud, koostatakse ja ostetakse treeningkavasid, mida hoogsalt ellu viiakse ning kohati aetakse lausa piinliku täpsusega järge, mis järgmise toidukorra kalorsus ja koostis on.

Inimesed üldjuhul teavad, et hea tervise alus on terved hambad ja korralik suuhügieen. Piinliku täpsusega taga aetav tervislik eluviis ununeb, kui igal hommikul ja õhtul leiab tee suhu hulk mürgiseid plastosakesi. Mismoodi? Peamiseks süüdlaseks on pealtnäha täiesti süütu plastikust hambahari, mis tegelikkuses on täis BPA-d ehk bisfenool A-d ja PVC-d ehk polüvinüülkloriidi. Nii et teoreetiliselt puhastab suur osa Eestist (ja ka maailmast) oma hea tervise alustalasid pulgaga, mille koostis sarnaneb näiteks jalanõude tallale, vannikardinale, pangakaardile või kontaktläätsele. Need on asjad, mida me vabatahtlikult suhu ei paneks. Ei tundu ju mõistlik. Plastikust hambaharjad, nii nende pead kui ka harjased on aga ülalnimetatud toodetele koostiselt sarnased. Kokkupuutel hammastega eraldub mikroplastik.

Ikka soovid sellega oma hambaid pesta… või mõtled juba natukene näiteks üleminekule bambusest hambaharjale? Loe veidi edasi.

Mis peitub nende keelt väänavate nimede taga?

BPA ehk bisfenool A on tööstuslik kemikaal, mida kasutatakse näiteks veepudelite, säilituskarpide, mänguasjade, CD plaatide ja ka selle blogiloo antikangelaste – plastikust hambaharjade tootmisel. Seda kemikaali sisaldavad tooted eraldavad kasutamisel mikroosakesi, mille kahjulikkust inimorganismile on tõestanud mitu sõltumatut uuringut. Näiteks on testid näidanud, et BPA soodustab rinnavähki ning eesnäärmevähi rakkude tekkimist, võib põhjustada erektsioonihäireid ja muid seksuaalprobleeme. Lisaks seostatakse BPA-d loodete ja väikelaste aju ja hormoonide arengu pärssimisega. 2011. aastal keelati Euroopa Liidus BPA-d sisaldavate lutipudelite tootmine, kuid sama kemikaali sisaldavad hambaharjad siiani laialdaselt kasutuses ning hambaid soovitatakse hakata pesema kohe, kui lapsel esimene hammas ilmub…. Kas pole see mitte vastuoluline?

Teise “kurja juure” ehk PVC üheks koostisosaks on samuti BPA. Seda kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalide valmistamisel ning see sisaldab suures koguses kloori. PVC-d sisaldavate toodete valmistamine on juba eos keskkonnale üldiselt väga kahjulik, kuna tootmisel ja põlemisel eraldub suur hulk dioksiine (lihtsalt öeldes väga mürgine kemikaal), mis võivad põhjustada viljatust ja arenguhäireid.

A L A T I on olemas teine… ja isegi parem võimalus.

Me elame maailmas, kus alternatiivid on pea et piiritud. Miks seada ohtu nii enda, oma pere ja lähedaste kui ka keskkonna heaolu, kui seda on võimalik säästa ja jätta plastikhambahari poodi? Lisaks sellele, et juba plastikhambaharja tootmine on ääretult kahjulik, jääb see kahjulikuks ka pärast kasutusperioodi lõppu, kui see on leidnud koha inimese prügikasti. Eeldame, et see jõuab prügikasti, mitte ei jää liivaluidetele vedelema, eks? Kas teadsid, et 1 plastikhambahari laguneb looduses üle 400 aasta? Iga kolme kuu tagant saadab inimene juba järgmise plastikhambaharja loodusesse „lagunema“. Nii see ökoloogilise jalajälje number üha suureneb ja suureneb.

400 aastat versus 6 kuud on päris märgatav vahe, kas pole? Aga just nii vähe – 6 kuud- võtab aega bambushambaharja lagunemine. Mitmesaja aasta jooksul võivad ühte plastikhambaharja jäänuseid alla neelata sajad loomad ja linnud. Osa neist võib seetõttu suisa elu kaotada, sest nende seedesüsteem ei suuda plastikut lagundada. Kasutatud bambushambahari kompostihunnikus ei ole kellelegi kahjulik.

Meie oma perega jõudsime bambushambaharjadeni pärast dokumentaalfilmi “Plastic Ocean”.

Meie Thorma bambushambaharjakeste käepide on valmistatud vastupidavast 100% biolagunevast bambusest. Harjased on BPA-vabast nailonist. See on taimepõhine materjal ja seda saab pärast hambaharja eluea lõppu jäätmena töödelda.

Kõik meie ümber on pidevas ringluses. Meid ümbritsevat keskkonda ohustab enim üks mõtteviis: kui palju see ühe inimese tegevus ikka olukorda muudab? Inimesed on üksteisele eeskujuks. Sinu otsusekindlus ning teadlik valik aitab aeglustada plastmassihordide ja neis leiduvate kahjulike ainete liikumist tagasi sinu ellu… või veel hullem – toidulauale.