Muutused algavad iseendast! Mida saad juba täna teha, et homne oleks rohelisem?

Äsja, 5. juunil tähistas maailm keskkonnapäeva, mille kaudu ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) ja teised keskkonnaametid rõhuvad keskkonnaalasele teadlikkusele ja suurendavad selles suunas poliitilist tähelepanu ja tegutsemist. Sel aastal oli ülemaailmse keskkonnapäeva motoks “Reimagine. Recreate. Restore” ehk keskenduti inimese poolt räsitud ökosüsteemi taastamisele. Kuidas siis ennetada kahju tekitamist, juba tehtu peatamist või tagasi pööramist? Lahendused peituvad ikka oma tarbimisharjumuste muutmises.

Loomulikult ei saa me aega tagasi keerata, kuid saame vaadata tulevikku “rohelisema” pilguga. Me saame muuta täna oma elukeskkonda, ka linnades, rohelisemaks, istutades puid ja jättes aedades ruumi loodusele. Alati ei pea ju muru golfiväljakuks niidetud olema? Lisaks saame muuta oma toitumist, lubades söögilauale rohkem taimset ning proovida hoida meie veekogusid ja rannikuid puhtana. Inimesed on mugavad ja nii ka meie tarbimisharjumused, mistõttu kuulub röögatu suur vastutus keskkonnasaastest just tööstustele. Õnneks on meil võimalik läbi teadlikumate valikute oma tarbimist keskkonnasäästlikumaks muuta. Järgnevalt toome Sinuni roheline.ee abil kokku pandud nõuanded, kuidas igapäevaselt paremaid valikuid teha.

Enne mõtle kui ostad –  on see Sulle tingimata vajalik? Tihti sooritame oste hetkeemotsiooni ajel. Pärast kahetseme, et asjata raha kulutasime ning toode ei leia tegelikult kasutamist või kasutatakse seda 1–2 korda. Ka siis, kui ostuotsus on kindel, võiksid uurida, ehk on mõnel tuttaval sarnane asi üleliigseks muutunud. Samuti võid käia uuskasutuskeskustes, second-hand poodides või uurida ostu müügiportaale. Samades kohtades saad ka oma üleliigseks jäänud asjadest vabaneda.

Toidukaupade puhul tasub eelistada aga kohalikku päritolu tooteid. Võimalusel vali mahemärgisega kaup, kaugemat päritolu toodete puhul otsi Fairtrade ehk Õiglase kaubanduse märki. Harjuta poes käimist eelnevalt koostatud ostunimekirjaga – see vähendab emotsiooniostude hulka ja säästab seega ka raha ning keskkonda, tihti ka Sinu tervist. Külasta turgu!

Iga tootega käib kaasa ka pakend, mis halvemal juhul lõpetab looduses. Kuna pakendijäätmed moodustavad olmejäätmetest ligi poole, on pakendite vältimine, teadlik valik ja edasine eraldikogumine üsna suure positiivse keskkonnamõjuga, mida saab kujundada just tarbija ise! Kui pakendit ei õnnestu vältida, siis vali pigem suurem pakend – nii saad ühiku kohta vähem pakendit ja rohkem toodet. Kasutatud toodete alt vabanenud pakendid tuleks kergelt puhtaks loputada ja viia lähimasse pakendikonteinerisse.

Thorma taaskasutatavast materjalist loodud keskkonnasõbralikud pakendid.
Thorma taaskasutatavast materjalist loodud keskkonnasõbralikud pakendid.

Muuseas, Thorma tooted jõuavad Sinuni taaskasutatud loodussõbralikes pakendites. 

Üks suurimaid keskkonnasaastajaid on moetööstus, mis on keskendunud sellele, et inimesed ostaksid üha uusi riideid.

Kiirmoest lähtudes on paljud moerõivad aga väga kehva kvaliteediga ja peavad vastu vaid ühe hooaja. Näiteks Inglismaal läheb prügimäele 30 kg tekstiilijäätmeid elaniku kohta aastas – ökoloogiline jalajälg on röögatu suur. Tekstiili tooraine kasvatamine ning tootmine on aga väga energia-ja veemahukas, ka suur osa taimekaitsevahenditest kasutatakse ära just puuvillakasvandustes. Puuvillast ja sellest, miks eelistada ühekordsete vatipadjakeste asemel korduvkasutatavaid bambuskiust patju rääkisime SIIN!

 

 

Rõivaste ostmisel eelista vastupidavaid ja kandjasõbralikke materjale. Vali riided, mis on kvaliteetsed ja stiililt ajatud ning võimalusel eelista kasutatud riideid ning proovi anda ka oma riietele uus elu. Tekstiilitööstuse probleemid laienevad ka jalatsite tootmisele, mistõttu on mõistlik eelistada võimalikult kvaliteetseid ja vastupidavaid jalanõusid.

Püüa vältida kemikaale! Selleks, vali tooted, mis sisaldavad vähem lõhna- ja värvaineid.

  • Eelista puhastusvahendeid, mis ei sisalda fosfaate (sellega säästad ka oluliselt keskkonda, nt Läänemerd!).
  • Väldi pestitsiidide kasutamist kodus ja aias.
  • Võimalusel väldi kilesse pakitud tooteid.
  • Väldi konservtoitu, vali pigem värske, külmutatud või kuivatatud toode.
  • Õhuvärskendaja kasutamise asemel tuuluta tube.
  • Osta looduslikest kiududest valmistatud tekstiili. Näiteks Thorma bambuskiust saunalinad on hea alternatiiv tavalistele rätikutele! Bambuse headusest saad lähemalt lugeda SIIT!

 

Alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.

 

Mis ma juba täna ära teha saaksin, et muuta oma tarbimisharjumused keskkonnasäästlikumaks?

  • Liigu jala ja kutsu sõbrad/töökaaslased seltsi. Nii on tervislik ja keskkonnasõbralik.
  • Kui sul on sobiv hoiukoht, osta lähima mahetaluniku käest talvekartulporgand sügisel valmis.
  • Kui Sul seda veel pole, hangi endale riidest poekott. Harjuta end seda kasutama. Hoia mõni kott alati käekotis või autos – nii ei pea sa ootamatu poeskäigu korral kilekotti ostma.
  • Harjuta poeskäimist eelnevalt koostatud ostunimekirja alusel.
  • Võta poodi kaasa juba kasutatud väikesed kilekotid – nt puuviljade jaoks.
  • Asenda köögis paberkäterätid riidest köögirätikutega.
  • Püüa osta vähem pakendatud tooteid. Üldiselt on vähem pakendatud toit ka vähem töödeldud, seega parem sinu tervisele.
  • Hoidista koduaia saadusi või mine metsa ja tee pärast isekorjatud marjadest moosi. Säästad raha, puhkad närve ja saad tervisliku kodu maise toidu ning omavalmistatud hoidised on ka hea kingitus!
  • Kasuta toiduvalmistamisel võimalikult palju kodumaist ja hooajalist toorainet.
  • Sõida jalgrattaga! Sügisel käi rattaga hoolduses ja pane ta puhtana talvekorterisse – nii pikendada ka jalgratta eluiga.
  • Otsi kauplustest tooteid, mis on tehtud ümbertöödeldud materjalidest.
  • Tuleta töökaaslastele meelde, et viimasena ruumist lahkudes tuleb tuled kustutada.
  • Soojusta oma elamise aknad. Soojuskadu akende kaudu on kuni 15%.
  • Eelista keskkonnasäästlikke kingitusi meisterdades ise midagi taaskasutatavatest materjalidest või kingi hoopis kvaliteetaega – Sinu aeg on 1000x väärtuslikum kui viimase hetke kingitus supermarketist!
  • Kui sõidad tööle autoga, kutsu lähedal elav sõber või naaber oma auto peale.
  • Vaata üle oma energiakulud. Osta ruumidesse, kus lambid pikalt põlevad, säästupirnid.
  • Vaata üle oma veekulud ja mõtle, kust saaksid kokku hoida. Püüa duši all lühema ajaga hakkama saada ja harjuta end suletud kraanikausis nõusid pesema.
  • Uuri oma igapäevakosmeetika (kreemid, šampoonid) koostist – vali võimalikult keskkonna-ja tervisesõbralikud tooted, väldi nt parabeene (säilitusained, millel on tervist kahjustav toime).
  • Kui elad eramajas, muretse endale komposter. Kortermajas hoolitse, et oleks olemas biolagunevate jäätmete konteiner.
  • Kui Sinu töökohas veel jäätmeid eraldi ei koguta, räägi selle algatamisest haldusjuhiga.
  • Tee oma kontorisse juhised säästlikumaks käitumiseks ja saada need kolleegidele.
  • Puhkusele lendamise asemel mine sõprade ja perega hoopis Eestisisesele matkale.
  • Loodusesse minnes pea kinni reeglist, et mida suudad loodusesse kaasa võtta, selle suudad ka ära viia – ära jäta endast prügi maha!
  • Vaata üle oma riided – pikka aega kasutamata rõivad vii taaskasutuskeskusesse või lase ümber teha, et saaksid neid uuesti kanda.
  • Võimalusel ära kasuta konditsioneeri. Ava aknad ja lase tuppa värsket õhku!
  • Harjuta end koduelektroonikat välja lülitama, kui sa seda ei kasuta.
  • Ära jäta seadmeid ka stand-by olekusse.

Maailm on globaalne ja keskkonnaprobleemid riigipiire ei tunnista. Kriis ühes maailma nurgas mõjutab paratamatult varem või hiljem kogu maailma elanikke. Toidupuudus, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on muidu võtnud kohustuse abistada kehvemal järjel olevaid riike. Üks Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.

Oluline on uskuda oma isiklikku panusesse!

Tihti lähevad inimesed kaitsesse põhjendades tehtud või tegematust lausetega „Ah, mis mina! Mina ei loe midagi. Mina olen vaid väike „mutrike”, kelle tegemistel pole suuremat kaalu.” jne. Paraku nõnda mõeldes anname vabatahtlikult käest ka õiguse uskuda iseendasse ja oma tegemistesse. Kui oleme vaid tähtsusetud “mutrikesed”, siis mis tähtsust on meie sisemaailmal – tunnetel ja mõtetel, miks on üldse meie lähedased ja lapsed olulised, mida loeb minu karjäär ja saavutused? Nii olemegi vaid “tööloomad” ja teenime raha maksude maksmiseks.

Kui aga võtta vastutus ja julgus iseendasse ning oma tegudesse uskuda, siis ei paistagi säästlik tarbimine enam vaid tühise mõttena!

 

 

 

Allikas: roheline.ee