Kas plastik on ikka üdini halb?

Viimasel ajal on üha rohkem sotsiaalmeedias liikvel pilte meie planeedi olukorrast. Me kõik oleme lugenud ja teame, kuidas plastikust prügisaared triivivad veekogudes ning milline on avanev pilt Bali “paradiisirandades”. Olgugi, et võib-olla pole ise sinna jõudnud, aga neid videoid oleme ilmselt kõik näinud korduvalt ja korduvalt.

Tehakse pidevalt küll teavitustööd teemadel, kuidas plastik looduses käitub ja kuidas tarbida seda vähem, kuid siiski satub loodusesse igal aastal 400 miljonit tonni plastikut, millest 40% on nii-öelda “single use” plastik. Kasutame seda vaid korra ja ümbertöötlemisse see kahjuks ei lähe.
Me teame, et plastiku hävinemiseks looduses kulub sadu aastaid, kuid see ei lagune kunagi täielikult. Mikroosakesed, mis jäävad lagunemisprotsessist alles jõuavad loomade organismi ja üllatuseks ka MEIE, inimeste kehadesse!

Aga oled sa kunagi mõelnud, kas plastik ikka on nii üdini halb, kui meile räägitakse? Millisest hetkest sai sellest imelisest materjalist meie jaoks vaenlane ja mida me ise saame ära teha, et meie lastele jääks puhtam ja tervislikum keskkond?

Muidugi on plastiku kasutamisel ka oma plussid, kuid kas ka loodusele?

Plastik on tööstustes kasutamiseks väga odav, kaalult kerge ning hinnalt odav ning väga levinud materjal. Me ei saa seda täielikult välja vahetada, küll aga on võimalik plastikule anda taaskasutuse kaudu uus elu ja vältida korduvkasutamise kaudu mõttetut raiskamist. Lisaks saab väga paljud senimaani plastikust toodetud tooted asendada keskkonnasõbralikumate variantidega.

Oluline on, et inimesed mõistaksid, et hoolimata sellest, et plastikpakendid on küll kergelt kättesaadavad ja ümbritsevad meil igal pool, ei tohiks neid peale kasutamist ilma sorteerimata minema visata. Väga tähtis on plastiku õige käitlemine peale kasutamist ning võimalusel kasutada sellist plastikut, mida saab korduvkasutada. See tähendab, et plastikut tuleb aina vähem juurde toota ning tõenäosus, et pärast kasutamist jääb see loodusesse vedelema, samuti väheneb.

Millised oleksid alternatiivid, kui Sina soovid oma elu plastikuvabamalt elama hakata?

Siinkohal toome välja mõned kasulikud nipid:

  • Alati küsi endalt, kas mu on vaja sellist imeõhukest kilekotikest, kui juba poes olles tead, et koju jõudes läheb see otse prügikasti.
  • *Kui pead võtma kilekoti, siis alati vali kott, mis on tugevamast materjalist. See on vastupidavam ja seega saad sa seda korduvalt kasutada. Veel parem – kasuta riidest kotte ja tea, et ka neid ei vaja me majapidamises rohkem kui 2-3.
  • Asenda plastist säilituskarbid klaasist karpide vastu või taaskasuta purke. Eriti head on pyrex klaasist – võtad külmast ja võid otse ahju või mikrolaineahju sooja panna.
  • Väldi ühekordseid plasttarbeid nagu näiteks nõud, söögiriistad, kõrred, vatitikud jms.
  • Vaheta oma plastist kaasaskantav veepudel välja klaasist pudeli vastu. Klaaspudelis püsib vesi kauem värske ja jällegi saame öelda, et klaaspudelit saab kergemini ümber töödelda.
  • Ütle ei kiirmoele ning eelista kvaliteetseid riideid ja kangaid, mis on looduslikust materjalist. Eriti nahasõbralik on bambus, puuvill, kanep ja lina.
  • Kindlasti vaata üle vannitoas oma hambaharja topsik ja muud hügieenitooted

Hambaarstid soovitavad hambaharja vahetada iga 3 kuu tagant – see tähendab, et iga 3 kuu tagant lendab see prügikasti ja juhul, kui seda ei käidelda õigesti, siis võib ta lõpuks leida oma koha looduses. Oled Sa mõelnud, mitu hambaharja aastas teie pere kasutab? Meie Thorma pere on neljaliikmeline. Kiire arvutus näitab, et meil kulub kogu kamba peale 16 hambaharja aastas. Eks see oleneb, kui tugevalt nühkida ja kui tublilt pere pisemad pesevad, seega see arv võib isegi küündida 20-ni. Meil on sulle alternatiiv bambusest hambaharja näol! Bambus on üks kiiremini kasvavaid taimi, ning see on täielikult biolagunev. Kas ei kõla mitte hästi? Järgides hambapesu 2+2 reeglit – kaks korda päevas 2 minutit, kestab bambushari sama kaua kui plastikust hambahari, ning teeb sellest palju loodussõbralikuma valiku!

Kui valid Thorma bambushambaharja, siis tea, et võid pärast kasutuse lõppu visata selle komposti, loodus tegeleb sellega edasi. Enne aga eemalda harjased – need on küll taimset päritolu, aga päris loodusesse neid visata ei tohiks, vaid pane need parem pakendi konteinerisse. Selle väikese sammuga teed juba kindlasti loodusele pai!

Kõik mis puutub plastikusse peaks panema meid küsima, kuidas tarbida seda targemalt. Oma harjumuste muutmine võtab aega, aga kui me kõik hakkame teadlikumalt suhtuma tagajärgedesse, mida me tekitame, saame me oma tulevastele põlvedele jätta puhtama keskkonna, kus meil kõigil on hea elada. Piisab vaid väikestest sammudest! Peaasi, et teeme seda kõik koos!