Kas meid on tabanud mõtteviis üle mõelda?

Kuidas elada plastiku vabalt
Planeedi tulevik sõltub mõtteviisi muutmisest.

Ühel õhtul tekkis selline vaikusehetk, kus lapsed tegelesid korraks täiesti oma asjadega ja mina lesisin hetkeks diivanil, lihtsalt puhkasin möödunud päeva virrvarrist. Ma olin omadega kuidagi nii selles hetkes. Päev varem oli külas käinud maailmakodanikust sõber Niels, kellele meeldib arutleda eksistentsiaalsetel teemadel. Sel korral oli kõne all inimest harjumused, mõtteviis. Kas ka Sind saadavad elu jooksul teatud paradigmad ning tihtipeale on need üsna visad kaduma?

Meenub tarkusetera: “Tahad oma elu muuta, muuda oma harjumusi. Kui mingi tegevus on vastumeelne, siis otsusta seda teha 21 päeva järjest. Nii muutub see harjumuseks. Peale seda on suur tõenäosus, et selline tegevus/hoiak/käitumine on saanud omasedks, lihtsaks ja nauditavaks”. 

Sa tead seda tunnet, kuidas uue aasta alguses käivad peast läbi igasugused mõtted, mis üldistatult on seotud sisemise sooviga saada paremaks inimeseks? Tihti on need soovid kolm nädalat pärast aasta algust haihtunud. Kadunud enne, kui soovitu harjumuseks, päriselt omaks sai. 

Mõtle kasvõi igapäeva elule – meil on harjumus valida, osta, tarbida ja järelejäänu ära visata. Mõtlemata, mis on meie harjumuste tagajärg. Tundub, et Eestis on inimestel on kasvõi prügiuputust tihtipeale veel raske mõista. Meie rannad on ilusad. Ruutmeetrike prügivaba pinda pole haruldus. Me ei kohta rannas linde või loomakesi, kelle suunurgast penoplast või kilekott välja pudeneb. Liigagi levinud on mõtteviis, et kuna me seda ei näe, siis seda justkui polegi? Mismoodi? Me ei ela ju kuskil kastis, et info maailmas toimuvast meieni ei jõua. Jõuab küll ja jõuab väga kiiresti.

“Andke meie tulevik tagasi!”

Neile Toompeal 2019. aasta kevadel protestinud koolinoortele on reaalsus kohale jõudnud. Noorte arvamus nii siin kui ka mujal maailmas on olnud, et nad ei ole prügikastid, kuhu võib loopida oma tühjad lubadused ning kliimamuutust naeruvääristavad mõtted. Poliitiliselt on keeruline aeg. Oleme jõudnud olukorda, kus täiskasvanute juhendatud maailm on viinud meid ökoloogilise läbikukkumiseni, inimsuhete läbikukkumiseni ja nii leiavadki meie lapsed, et neil on õigus küsida koolipäeval, kas ma võin minna oma rada, minna protestima ning seista koos teistega oma ideede eest.

Usun, et lastevanematena teadvustatakse endale ja pingutatakse selle nimel, et meie võsukestest  saaksid head ja vastutustundlikud maailmakodanikud. Süstime neisse teadlikult ja ka alateadlikult mõtteviisi ja käitumismustreid, mis mõjutavad lisaks neile endile ka kogu maailma laiemalt. Näiteks – kuigi kliimasoojenemise seisukohast on prügi mahaviskamine vaid üks tuhandest nüansist, on see siiski reaalne probleem. Pakend pakendi otsas, kiirelt ostetud smuuti plastmasstopsis plastmasskõrrega, ühekordsed kohvitopsid tanklates koos plastmasskaanega. Kas me mõtleme üle? Kas kogu see irisemine mõtteviisi üle on asjatu? 

Äkki siiski mitte?  Kui 16-aastane Rootsi tüdruk Greta Thunberg teist aastat järjest streigib, suudab välja tuua faktidel põhinevaid tõestusi, et samamoodi jätkates liigume otse katastroofi suudmesse ning on praeguseks kaasanud meeletul hulgal inimesi, tähendab, et midagi on ju valesti. 

Jõuame jälle kitsaste raamidega mõtteviisi ja harjumuste juurde tagasi. Kas on võimalik, et lihtsalt ei viitsita või ei taheta oma pead vaevata zero-waste elustiiliga. „See on kallis“ on üks levinumatest arvamustest. Vaatame asja veidi lähemalt.

Plastiku asendamine loodussõbralikuga on mõtteviisi küsimus.
Plastiku asendamine loodussõbralikuga on mõtteviisi küsimus

Investeering korduvkasutatavasse pudelisse. Jah, esmapilgul tundub 15-25 € pudelile raisata tõesti veidi liiga palju. See on ju ainult pudel. Aga võrdle seda üht pudelit plastmasspudelite kogusega, mille nädala või kuu jooksul poest ostad (ja mida pandipakendisse viia on nii tüütu). Vesi, limonaadid, smuutid, kartongpakendid… Jah, ka kartongpakendid, sest enamjaolt on neil plastikust korgid ja see on üks kõige rohkem probleeme tekitav pisiprügi. Lisaks leidub nendes suurel hulgal mikroplasti. Sama lugu on ühekordsete kohvitopsidega. Äge, et saab tanklast kiirelt kohvi kaasa haarata. Aga mis on selle hind? Tegelikult ei ole ju raske kasutada oma topsi. Kui harjutada järgmised 21 päeva hoopis mõtteviisi, et nii äge on kasutada aastaid oma topsi ja korduvkasutatavad tooted on mõeldud kestmiseks.  

Kuidas mõtteviisi muutusega alustada?

● kilekotid ja ka paberkotid asenda riidest kottidega. Ausalt öeldes on nende väljanägemine tunduvalt ägedam!

● hambaharjad. Alternatiivset lahendust pole vaja kaugelt otsida, Thorma bambushambaharjad päästavad päeva! Saad soovi korral vinge ja personaalse graveeringu ka peale.

● veepudel – poodides on valik meeletult suur. Võta, millist soovid!

● kõrred, need neetud plastmassist kõrred. On seda sulle üldse vaja? Või kui on, siis kasuta pilliroost või metallist.

● ühekordsed kohvitopsid. Tihtipeale on tanklates kampaania, et kui ostad vahva ja värvikireva topsiga kohvi, annetad sa mingi summa sellelt heategevuseks. Põhmõtteliselt toetad sa sellega tegelikult plastiku tootmist. Kasuta korduvkasutatavat topsi ja tee see annetus parem otse, mitte plastmassi abil.

Nii jätkates, oma mõtteviisi muutes, hoiad sa oma rahakotti, iseend ja ka meie ühist koduplaneeti. Aitäh!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga