Mida väiksem, seda parem

Jäljed. Aberdeen. Ökoloogiline jalajälg

Vähem on rohkem, ütleb kõnekäänd, ja kui kõne all on igaühe ökoloogiline jalajälg, siis täpselt nii ongi: mida väiksem, seda parem.

Meile meeldib väga augustis alanud kampaania “Meri algab siit”, mis pöörab tähelepanu eelkõige sigaretikonidele (üllatus-üllatus – need sisaldavad samuti plastikut!), aga laiemalt igasugusele reostusele tänavapildis, mis kahjuks sageli veekogudesse jõuab – kanalisatsiooni kaudu.

Võib olla üsna ebameeldiv, kui veekogus ujudes ulbib vastu koni, kiletükk, kommipaber või banaanikoor, mis on sinna sattunud sadevee kanalisatsiooni kaudu. Eestis õnneks veel harv nähtus, kuid Lõuna-Euroopas on paljud kaunid, türkiissinide veega rannad sellist sodi täis.

Mondragó rahvuspark Mallorcal, Hispaanias, kus vette minnes ujusid vastu plastiku-ja paberitükid, konid jm väikepraht.

Eesti kirjanik Karl Ristikivi on öelnud, et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Olgem siis need sisalikud. Kõige paremas mõttes.

Thorma on teadlikult valinud bambustooted, sest bambus on väga kiiresti taastuv liik. Kirjutasime bambusest siin.

Bambusrätikud ja hbambushambaharjad. Thorma
Thorma hambaharjad ja rätikud on valminud loodust ja traditsioone säästvalt.

Meile on oluline, et nende toodete valmistamine oleks samuti loodussäästlik ja traditsioone hoidev.

Selleks, et Sulle veelgi enam abiks olla, oleme kokku pannud 20 nippi ja mõtet, mida igaüks meist saab igapäevaselt oma kodus, sh aias rakendada ja seeläbi väheneb ka pere ökoloogiline jalajälg.

Septembris võtame vaatluse alla selle, kuidas saad loodussäästvalt käituda, kui lähed poodi, oled tööl või kavandad puhkusereisi. Kindlasti on mõned järgnevatest nippidest Sulle tuttavad ja igapäevaselt kasutuses. Tihti ongi ju nii, et mõeldes oma rahakotile, juhtub ikkagi nii, et säästame ka ümbritsevat keskkonna.

Nimekiri võib tunduda küll pikk, ja kõikide nende korraga käiku laskmine ehk ei peagi olema eesmärk. Aga kui võtta iga nädal või paari nädala tagant üks asi lisaks, siis on kuu ajaga juba muutus märgatav, eluviis loodussäästlikum ning ka ökoloogiline jalajälg vähenemas.

  1. Tehnika, mida ei kasuta, lülita välja, mitte ära jäta puhkerežiimile.
  2. Kasuta energiasäästlikke valgusteid ja kodutehnikat.
  3. Hambaid harjates või raseerides hoia veekraan kinni, veel lase joosta ainult siis, kui seda tõesti vajad.
  4. Kuumadel suvepäevadel kasuta kunstjahutuse asemel vanaemade nippi: pane kardinad ette.
  5. Lase rõivastel sh bambusrätikutel kuivada (värske) õhu käes.
  6. Kasuta pannil süüa tehes kaant (küpseb rutem, säästad energiat).
  7. Kasuta laetavaid akusid ühekordsete patareide asemel.
  8. Paberile kirjutades või joonistades kasuta alati mõlemat poolt.
  9. Jaga ajakirju sõprade ja naabritega. Kui ise enam lugeda ei soovi, võid uurida ka kohalikke raamatukogusid, arstipunkte, haiglaid, ilusalonge jms.
  10. Sorteeri jäätmeid ja pane need õigesse konteinerisse. Uuri välja, kus asub lähim jäätmete kogumispunkt.
  11. Vähenda ühekordselt kasutatavate esemete hulka (nõud, linikud, salvrätikud).
  12. Kaartideks ja ümbrikuteks, samuti kingituste pakkimiseks kasuta võimalusel kas ümbertöödeldud paberit või taaskasuta!
  13. Mähkmetest eelista korduvkasutatavaid ühekordsetele.
  14. Tervetele ja puhastele rõivastele, mänguasjadele ja jalatsitele, mida ise enam ei kasuta, leia uus omanik: mänguasjadest on teinekord huvitatud ka väiksemad lasteaiad, haiglad. Pakkuda võid ka sotsiaalmeedias peredele, kel olukord kehv, samuti Uuskasutuskeskusse.
  15. Toidu säilitamiseks ja pakendamiseks kasuta fooliumi ja toidukile asemel korduvkasutatavaid karpe, purke jms.
  16. Aias või ka toataimede kastmiseks kogu vihmavett. Kasta hommiku vara või õhtul hilja.
  17. Too aeda elu – istuta taimi või puid, mis meelitavad ligi linde ja liblikaid. Eelista kohalikke taimeliike.
  18. Sügisel kokku riisutud lehti saad kasutada ka põõsaste all või peenardes kompostina. See suurendab ka mullas niiskust ja vähendab kastmise vajadust.
  19. Kui on võimalik, loo võimalus komposti tekkimiseks.
  20. Loobu kunstlikest kemikaalidest – lõpuks jõuavad need ikkagi põhjavette, hävitades nii maa peal kui ka pinnases elavaid olendeid. Kasuta maheväetisi ning loodussõbralikke taimekaitsevahendeid ja -nippe.

Milline nippidest Sulle kõige väärtuslikum tundub?