Kommenteeri

Äkki me ikkagi mõtleme üle? Ja kogu poleemika "muuda oma suhtumist" teemal on asjatu?


Mõni aeg tagasi ühel õhtul tekkis korra selline vaikusehetk, kus lapsed tegelesid täiesti oma asjadega ja mina lesisin hetkeks diivanil, lihtsalt puhkasin möödunud päeva virrvarrist. Ma olin omadega kuidagi nii selles samas hetkes. Päev varem oli külas käinud maailmakodanikust sõber Niels, kellele meeldib arutada erinevatel eksistenisaalsetel teemadel. Sel korral diskuteerisime inimeste harjumustest. Kas ka Sind saadavad elu jooksul teatud paradigmad ning tihtipeale on need üsna visad kaduma?

Meenub tarkusetera: “Tahad oma elu muuta, muuda oma harjumusi. Kui mingi tegevus on vastumeelne, siis otsusta seda teha 21 päeva järjest. Nii muutub see harjumuseks. Peale seda on suur tõenäosus, et too tegevus/hoiak/käitumine on saanud omasedks, lihtsaks ja naudiatavaks”. 

Sa tead seda tunnet, kuidas uue aasta alguses käivad peast läbi igasugused mõtted, mis üldistatult on seotud sisemise sooviga saada paremaks inimeseks? Kuid nagu oleme proovinud, võivad need kolm nädalat peale aasta algust suheliselt kiiresti liiva joosta . Seega enne, kui soovitud muutused harjumusteks said. 

Mõtle kasvõi igapäeva elule - meil on harjumus valida, osta, tarbida ja järelejäänu ära visata. Mõtlemata, kuhu see lõppkokkuvõttes jõuab. Tundub, et Eestis on inimestel seda tihtipeale veel raskem mõista, kuna meid ei ümbritse rannad, kus on raske leida 1 m2 ilma prügita kohakest või ei näe loomi ega linde, kelle suunurgast kilekott välja ripub. Ja kui sul miski silme ees ei ole, siis seda justkui ju ei olegi. Küll aga ei ela me enam kuskil kastis, et info maailmas toimuvast meieni ei jõua. Jõuab küll ja jõuab väga kiiresti.

Kui reaalsus kohale jõuab

“Andke meie tulevik tagasi!” Protestisid Eesti koolinoored selle aasta kevadel Toompeal. Noorte arvamus nii siin kui ka mujal maailmas on olnud, et nad ei ole prügikastid, kuhu võib loopida oma tühjad lubadused ning kliimamuutust naeruvääristavad mõtted. Poliitiliselt on keeruline aeg. Oleme jõudnud olukorda, kus täiskasvanute juhendatud maailm on viinud meid ökoloogilise läbikukkumiseni, inimsuhete läbikukkumiseni ja nii leiavadki meie lapsed, et neil on õigus küsida koolipäeval, kas ma võin minna oma rada, minna protestima ning seista koos teistega oma ideede eest?

Usun, et lastevanematena teadvustatakse endale ja pingutatakse selle nimel, et meie võsukestest  saaksid head ja vastutustundlikud maailmakodanikud. Näiteks - kuigi kliimasoojenemise seisukohast on prügi mahaviskamine vaid üks tuhandest nüansist, on see siiski reaalne probleem. Pakend pakendi otsas, kiirelt ostetud smuuti plastmasstopsis plastmasskõrrega, ühekordsed kohvitopsid tanklates koos plastmasskaanega. Kas me mõtleme üle? ? Ja kogu see poleemika sel teemal on ikkagi asjatu? 

Aga äkki siiski mitte?  Kui 16-aastane Rootsi tüdruk Greta Thunberg teist aastat järjest streigib, suudab välja tuua faktidel põhinevaid tõestusi, et samamoodi jätkates liigume otse katastroofi suudmesse ning on praeguseks kaasanud meeletul hulgal inimesi, tähendab, et midagi on ju valesti. 

 Jõuame jälle otsapidi oma kitsaste raamidega mõttelaadi ja harjumuste juurde tagasi. Kas on võimalik, et lihtsalt ei viitsita või ei taheta oma pead vaevata zero-waste elustiiliga. „See on kallis“ on üks levinumatest arvamustest. Vaatame asja veidi aga lähemalt.


Kui investeerida näiteks korduvkasutatavasse pudelisse. Jah, esmapilgul tundub 15-25 € pudelile raisata tõesti veidi liiga palju. See on ju ainult pudel. Aga võrdle seda ühte pudelit selle plastmasspudelite kogusega, mida meeletute hordide kaupa poodides kokku ostetakse. Vesi, limonaadid, smuutid, kartongpakendid... Jah, ka kartongpakendid, sest enamjaolt on neil PLASTIKUST korgid ja see on üks kõige rohkem probleemitekitav pisiprügi ning lisaks leidub nendes suurel hulgal mikroplasti. Sama lugu on ühekordsete kohvitopsidega. Äge, et saab tanklast kiirelt kohvi kaasa haarata. Aga mis on selle hind? Tegelikult ei ole ju raske kasutada oma topsi. Selle eelis on aastate pikkune kasutamine, mis on väga tugev argument. Korduvkasutatavad tooted on mõeldud kestmiseks. 

 

Kuidas alustada? Annan alustuseks paar ideed:

● kilekotid JA ka paberkotid asenda riidest kottidega. Ausalt öeldes on nende

väljanägemine tunduvalt ägedam!

● hambaharjad. Alternatiivset lahendust pole vaja kaugelt otsida, Thorma

bambushambaharjad päästavad päeva! Saad soovi korral vinge ja personaalse

graveeringu ka peale.

● veepudel – poodides on valik meeletult suur. Võta, millist soovid!

● kõrred, need neetud plastmassist kõrred. On seda sulle üldse vaja? Või kui on siis

kasuta pilliroost või metallist.

● ühekordsed kohvitopsid. Tihtipeale on tanklates kampaania, et kui ostad vahva ja

värvikireva topsiga kohvi, annetad sa mingi summa sellelt heategevuseks.

Põhmõtteliselt toetad sa sellega tegelikult plastiku tootmist. Kasuta

korduvkasutatavat topsi ja tee see annetus parem otse, mitte läbi plastmassi.

 

Ja nii jätkates hoiad sa nii oma rahakotti kui ka meid ja meie koduplaneeti!


Lisa kommentaar

Email again: